Meile on sageli õpetatud, et kaunis välimus sünnib õigetest kreemidest ja seerumitest. Muidugi on neil oma koht, aga mida rohkem olen selle teemaga tegelenud, seda enam olen mõistnud, et tõeline ilu algab palju sügavamalt. See, mida me peeglist näeme, on tegelikult vaid peegeldus sellest mis toimub meie sees.
Kui jume muutub kuivaks, tuhmiks, tundlikuks või sellele tekivad enneaegsed jooned, siis väga sageli ei ole see ainult vanuse küsimus. See on see sageli organismi esimene appikarje – märk sellest, et keha vajab rohkem hoolt seespidiselt.
Vanus võib seda loomulikult võimendada, aga minu kogemus ütleb, et see, kuidas me välja näeme, räägib sageli palju rohkem meie sisemisest tasakaalust, elustiilist, stressist ja toitumisest kui sünniaastast.
Tegelikult tuleks meil kortsukeste eest tänulik olla, sest see on keha viis suhelda meiega ja abi paluda.
Ilu algab seespidiselt
Olen oma töös ja enda kogemusest näinud kui palju mõjutavad naha seisundit see mida me sööme kui palju vett joome, kuidas magame ja kui palju pingeid oma kehas kanname. Kui organism ei saa piisavalt olulisi toitaineid, mineraalaineid ja häid rasvu, peegeldub see väga kiiresti nahas. Nahk võib muutuda kuivaks, kaotada oma sära ja elastsuse ning nägu võib tunduda üle öö väsinum.
Just seetõttu räägin ma nii palju sellest, et ilu ei alga kreemipurgist, vaid taldrikult.
Kollageen – naha nooruslikkuse alus
Kollageen on üks olulisemaid valke, mis aitab hoida naha pringi, sileda ja elastsena. Kuigi meie keha toodab kollageeni ise väheneb selle tootmine vanusega. Õnneks saame igapäevaste valikutega seda ise seda väga palju toetada– eelkõige toitumise ja elustiiliga.
Kollageeni tootmine hakkab vähenema juba pärast 20.–25. eluaastat ligikaudu 1% aastas. Naistel võib see langus menopausi ajal olla järsem. 50. eluaastaks on kollageeni kogus nahas keskmiselt vähenenud umbes 25–35%, ning mõnel juhul, eriti menopausijärgselt, isegi kuni 40% või rohkem.
See ei tähenda ainult kollageeni tootmise vähenemist, vaid ka selle kvaliteedi langust ja kiirenenud lagunemist. Seda protsessi võivad oluliselt kiirendada UV-kiirgus, suitsetamine, stress ja tasakaalustamata toitumine.
Üks minu absoluutseid lemmikuid looduslikke kollageeni allikaid on kondipuljong. Jah, just nimelt – panengi seajalad ja kanakondid keema ning lasen neil pikalt mitu tundi podiseda. Lisan ohtralt sibulat, küüslauku, köögivilju ja erinevaid maitsetaimi. Tulemuseks on mõnus, toitev ja kehale väga kasulik puljong.
Pikaajalisel keetmisel vabanevad luudest kollageen, želatiin ja olulised aminohapped, mis toetavad naha, liigeste ja sidekoe tervist. Mu liigesed ei naksu enam ja menopausi sümptomitest tulenev liigesejäikus on ka taandunud.
Valmis puljongit on ka väga lihnte tarbida. Võtan kapist valmis puljongi, lisan köögiviljad, lasen korraks keema ja voilaa – maitsev ja ülimalt kasulik supp ongi olemas. Teistel päevadel lisan seda lihtsalt prae juurde.
Nii, et pane aga seajalad keema. Mina keedan tavaliselt suurema koguse korraga valmis ja panen purkidega külmikusse. See seisab kenasti vähemalt nädala ja on väga mugav igapäevaseks kasutamiseks.
Oled see mida sööd
Kaunis nahk sünnib sellest, mida me oma kehale anname. Mina usun väga lihtsatesse asjadesse – võimalikult palju erinevaid värvilisi köögivilju, rohelisi lehti, marju, seemneid ja pähkleid.
Köögiviljad on tõeline ilutoit need sisaldavad vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante, mida keha vajab. Boonuseks saad ka ilusa naha.
Eriti olulised on:
- C-vitamiin, mis toetab kollageeni tootmist
- A-vitamiin, mis aitab kaasa naha uuenemisele
- E-vitamiin, mis kaitseb rakke
- B-grupi vitamiinid, mis toetavad naha kaitsebarjääri
Samuti vajab nahk mineraalaineid nagu magneesium, tsink, seleen, vask ja räni. Kui kehal neist puudu jääb, annab nahk sellest üsna kiiresti märku. Mida kirjum on su igapäevane toidulaud, seda kindlam on, et toidulisadeid sa ei vaja, aga alati tasub testida ja üle vaadata kas saad kõik piisavalt.
Rasvad, seemned ja pähklid
Nahk vajab toimimiseks ja oma elastsuse säilitamiseks ka kvaliteetseid lipiide. Need on ühed olulisemaid ehituskivid, mis aitavad hoida naha pehmust, niiskust ja loomulikku kaitsebarjääri.
Eriti olulised on omega-3 ja omega-6 rasvhapped, mida leidub näiteks rasvases kalas, linaseemnetes, chia seemnetes, seesamiseemnetes ning erinevates pähklites nagu kreeka pähklid ja mandlid. Need toetavad rakumembraanide paindlikkust ning aitavad hoida naha struktuuri tugevana, kuid samas elastse ja elujõulisena.
Lisaks mängivad need toitained rolli ka põletikutasakaalus. Kui organismis on piisavalt kvaliteetseid rasvhappeid, on nahk rahulikum, ühtlasema tooniga ja paremini kaitstud väliste mõjutuste eest nagu külm, tuul ja UV-kiirgus.
Kui organism jääb neist ainetest puudusesse, hakkab see üsna kiiresti ka välimuses peegelduma. Nahk võib muutuda kuivaks, kiskuvaks ja tundlikuks. Sageli kaob ka loomulik sära ning tekstuur muutub ebaühtlasemaks. Pikaajaliselt võib puudus kaasa tuua ka enneaegsete joonte süvenemise, sest naha kaitsebarjäär ei tööta enam optimaalselt.
Seetõttu on igapäevane väike kogus neid toitaineid väga oluline – mitte ainult naha, vaid kogu keha hormonaalse ja rakulise tasakaalu toetamiseks. Isegi lihtsad valikud nagu peotäis pähkleid, lusikatäis seemneid või ports kala võivad teha aja jooksul väga suure vahe.
Vesi – kõige lihtsam ilurituaal
See tundub nii lihtne, aga tegelikult on see üks suurimaid naha ilu saladusi. Kui keha on janus, peegeldub see väga kiiresti näos. Nahk muutub tuhmiks, jume kaotab värskuse ja peened jooned tulevad rohkem esile. Piisav vee tarbimine aitab nahal püsida särava, elastse ja elujõulisena.
Meie keha koosneb ligikaudu 60–70% ulatuses veest, sõltuvalt vanusest ja keha koostisest. See tähendab, et vesi ei ole lihtsalt “lisand”, vaid sisuliselt keskkond, milles kõik kehas toimuvad protsessid toimivad – vereringest kuni rakkude uuenemiseni.
Kui vedelikku on vähe, hakkab keha seda prioriseerima elutähtsate organite jaoks. See tähendab, et nahk ja pindmised koed jäävad sageli viimaseks, kes piisavalt niisutust saavad.
Veel üks väga oluline aspekt on see, et kui kehas ei ole piisavalt vett, ei toimu ka normaalset organismi puhastusprotsessi ehk “detoxi”. Maks, neerud ja lümfisüsteem vajavad vett selleks, et viia kehast välja jääkaineid ja ainevahetuse jääke. Kui vedelikku on vähe, muutub see protsess aeglasemaks ja keha peab töötama suurema koormusega. See võib omakorda väljenduda väsimuse, tursete, tuhmi jume ja “raskema” enesetundena.
Valgud – keha ja ilu ehituskivid
Valgud on keha jaoks ühed kõige olulisemad toitaine need on otseses mõttes meie “ehitusmaterjal”. Neid vajab keha nii kudede ülesehitamiseks kui ka pidevaks taastumiseks ja uuendamiseks. Kui rasvad ja süsivesikud annavad meile energiat, siis valgud on need, mis loovad ja hoiavad struktuuri – sealhulgas ka naha, juuste, küünte, lihaste ja sidekoe tervist.
Ilu seisukohalt on valgud eriti olulised, sest neist sõltub kollageeni ja elastiini tootmine. Kui keha ei saa piisavalt valku, ei ole tal lihtsalt “materjali”, millest neid struktuure piisavas koguses luua. See võib aja jooksul väljenduda nii naha elastsuse vähenemises, lihastoonuse languses kui ka üldises väsinumas välimuses.
Valguvajadus sõltub inimesest, tema aktiivsusest ja elustiilist, kuid üldine soovitus jääb sageli vahemikku umbes 0,8–1,2 grammi valku kehakaalu kilogrammi kohta päevas. Kui inimene on aktiivsem, tegeleb spordiga või on taastumisperioodis, võib vajadus olla ka suurem.
Oluline on mõista, et vanuse kasvades muutub valkude roll veelgi tähtsamaks. Umbes 40.–50. eluaastast alates hakkab keha loomulik lihasmass ja taastumisvõime aeglaselt vähenema. See tähendab, et sama koguse valgu juures ei pruugi keha enam nii efektiivselt taastuda kui nooremana. Seetõttu muutub kvaliteetne ja piisav valgu tarbimine üha olulisemaks, et toetada nii lihaseid, ainevahetust kui ka naha struktuuri.
Head valguallikad on näiteks muna, kala, linnuliha, kaunviljad, piimatooted ning ka taimsetest allikatest läätsed, kikerherned ja oad. Oluline ei ole ainult kogus, vaid ka mitmekesisus, et keha saaks kõik vajalikud aminohapped kätte.
Kui valku on piisavalt, on see näha ka väliselt – keha on tugevam, taastub paremini ja ka välimus on elujõulisem ning toonuses.
Pinge peegeldub näol
Stress, emotsioonid ja alateadlikud harjumused ei jää kunagi ainult “mõttetasandile” – keha reageerib neile alati füüsiliselt. Väga sageli kogunevad need pinged märkamatult õlgadesse ja kogu näo piirkonda kus lihased jäävadki pikemalt justkui võitle või põgene seisundisse.
Kui selline seisund muutub igapäevaseks, ei ole keha enam päriselt lõdvestunud ka siis, kui me seda ise ei märka. Lihased töötavad pidevalt natuke “taustal”, mis aja jooksul hakkab mõjutama ka vereringet, lümfivoolu ja kudede hapnikuga varustatust.
Selle tulemusel hakkavad muutused tasapisi ka väliselt nähtavaks muutuma. Kulmudevaheline piirkond võib muutuda pingelisemaks ja sinna tekivad sügavamad jooned. Lõualuu võib olla pidevalt kergelt kokku surutud või jäik, mis omakorda mõjutab kogu näo alumist osa. Otsmik võib tunduda pinges või “tõstetud” isegi puhkeolekus, andes näole väsinum või murelikuma ilme.
Lisaks ei mõjuta pinge ainult lihaseid, vaid ka üldist näoilmet ja seda kuidas me ennast seesmiselt tunneme. Kui keha on pidevas pingeseisundis, siis sageli me tunneme end ka väsinuna.
Nägu on selles mõttes väga aus peegel – see ei näita ainult vanust või geneetikat, vaid väga täpselt ka igapäevaseid harjumusi, stressitaset ja seda, kui palju me lubame oma kehal päriselt lõdvestuda.
Teadlik ilu
Minu lähenemine on alati terviklik. Ma ei vaata ainult nägu vaatan inimest kui tervikut. Iga joon, pinge ja muutus näos räägib midagi meie kehast, harjumustest ja sisemaailmast. Usun, et ilu ei vaja äärmusi. See vajab teadlikkust väikseid igapäevaseid valikuid järjepidevust ja oskust kuulata oma keha.
Ole ilus loomulikult.
Kaidi
